Lihaste tasakaalutus

Lihaste düsbalanss ehk tasakaalutus on üks kõige sagedamini esinev tugi-liikumiselundkonna vaevuste põhjustaja. Tegemist on vastastoimeliste lihaste, näitekst sirutajate ja painutajate normaalse jõuvahekorra häirumisega. Ühtede aktiivsus saab närvisüsteemi vahendusel pärsitud, mille tõttu need nõrgenevad, samal ajal tekib teistes ületoonus. Esimestel on kalduvus pikeneda, teistel lüheneda. Antud seisund võib kutsuda esile rühihäirete tekkimist ning jäsemete biomehaanika ehk liigutusmustri häirumist, mis omakorda võib põhjustada sekundaarsete pingekollete moodustumist (trigerpunktid), samuti liigeste ebanormaalset ehk enneaegset kulumist.

Lihaste düsbalanssi võivad tekitada näiteks kehaline alakoormus lapse- ja noorukieas (optimaalset toimimist tagavad mehanismid jäävad piisaval määral välja arendamata), istuv eluviis, harjumuslik halb keha hoiak või asend, monotoonsed liigutused, ühekülgne füüsiline töö või treening, tugi-liikumiselundkonna ülekoormus ja vigastused.

Lihaste tasakaalutus ja alaseljavalu

Alaseljavalu võib sageli olla tingitud lihaste düsbalansist. Ühe kõige sagedamini esineva düsbalansi vormi puhul on häirunud vaagna asendit mõjutavate lihaste omavaheline tasakaal, mille tõttu vaagen pöördub liigselt ette, lülisamba nimmeosa nõgusus ehk lordoos süveneb – vaagna pöördumise sündroom (ingl lower crossed syndrome). Selle tagajärjel tekib seljalihastes ülepinge. Nii lihaspinge kui ka tasakaalutus võivad aja jooksul süveneda. Valu võib lähtuda nii trigerpunktidest kui ka lihase üldisest isheemilisest seisundist, kuna vereringe on lokaalselt häiritud ning ülepinges lihaskoesse kuhjuvad lihasrakkude ainevahetusega kaasnevad jääkained. Viimane asjaolu halvendab olukorda veelgi. Tekkinud suletud ringi saab katkestada sügavate massaaživõtete abil. Kuid samas, kui antud olukorras keskenduda vaid seljalihaste lõõgastamisele, jättes probleemi algpõhjuse kõrvaldamata, on saavutatud kergendus tõenäoliselt suhteliselt ajutine. Sellised probleemid vajavad nii-öelda strukturaalset lähenemist.

Kühmus selg ja längus õlad

Ülakeha lihastes kõige sagedamini tekkiva tasakaalutuse tagajärjel lülisamba rinnaosa kumerus ehk küfoos süveneb, pea on ettepoole kaldu asetusega, õlad vajuvad ette – kuid võivad olla ka tõstetud ja sissepoole pööratud asendis. Eesti keeles võiks seda nimetada längus õlgade sündroomiks (ingl upper crossed syndrome, rounded shoulder syndrome). Selle tagajärjel võivad tekkida vaevused ülaseljas, õlgades ning kaela ja pea piirkonnas, kaela- ja õlavöötmest võivad valud kiirguda ka kätesse. Küfootilisel kehahoiakul võib muidugi olla teisi põhjuseid.