Alaseljavalu ja massaaž

26.02.2012

Alaseljavalu on arsti poole pöördumise üks kõige sagedasemaid põhjuseid. On teada, et üle 85% juhtudest on alaseljavalu mittespetsiifiline ehk idiopaatiline ehk ilma selge haigusliku põhjuseta. On alust arvata, et nendest enamiku puhul lähtub valu lihastes asuvatest pingekolletest (trigerpunktid). Sellisel juhul tuleb valu kõrvaldamiseks need pingekolded üles leida ning lõõgastada. Selleks, et tulemus oleks püsiv, tuleb selgitada välja ka alaseljas pingete tekkimise põhjused ning need kõrvaldada. Sageli on selleks vaagna asendit mõjutavate lihaste düsbalanss ehk tasakaalutus ja nõrgad süvalihased. Sellisel juhul on arvatavasti ka pikaajalise või halvas asendis istumise ning vale tehnikaga raskuste tõstmise kahjulik toime suurem. Püsiva heaolu saavutamiseks tuleb tasakaalustada lihaste omavaheline koostöö, treenida tugevamaks süvalihased, õppida õigesti raskusi tõstma, vältida selja ülekoormamist, järgida korrektset istumisasendit, kompenseerida istuvat tööd küllaldase ja mitmekülgse liikumisega jne.

Erinevates allikates on mainitud, et kroonilise alaseljavalu ravis on massaaž keskmise efektiivsusega, kuid ei ole täpsustatud, millist massaaži silmas peetakse. Sellega seoses tekib veel teisigi küsimusi. Tõenäoliselt on vastavaid tulemusi andnud teaduslikes uuringutes olnud uuritavaks meetodiks klassikaline massaaž. Kuid näiteks süvakoe massaaž on siinkirjutaja kogemuste põhjal lihaskonnast lähtuva kroonilise alaseljavalu puhul üks kõige tõhusamaid ravimeetodeid. Enamasti tunnevad kliendid olulist kergendust juba peale esimest seanssi.

Kui mingisuguse teraapia tulemusel valu kaob, siis ei pruugi see veel tähendada, et probleem ongi lahendatud. Sageli kaob lihastest lähtuv seljavalu mingi aja pärast ka iseenesest. Tänu sellele, et trigerpunktide aktiivsus aja jooksul taandub, kuna tavaliselt nende aktiviseerumist esile kutsuvate faktorite toime samuti väheneb. Kuid nii kaua, kui trigerpunktid lihastes eksisteerivad, on alati olemas võimalus, et need aktiviseeruvad uuesti ning hakkavad taas valu tekitama. Vältides aktiviseerumist esile kutsuvaid ehk vallandavaid faktoreid (akuutne füüsiline ülekoormus, üleväsimus, külmetamine, psühholoogiline stress jm), on küll võimalik valu taasteket vältida, kuid sellega me võib-olla piirame ka enda tegutsemisvõimalusi. Ning sisuliselt probleem ikkagi eksisteerib edasi, kuigi me ei pruugi seda hetkel otseselt tajuda. Kui lihastes trigerpunktid puuduvad, siis ei saa ka vallandavad faktorid nende aktiviseerumist ja sellega kaasnevate vaevuste tekkimist vahetult esile kutsuda.

Näiteks ainuüksi lülisamba manipulatsioonide või ka kehaliste harjutuste abil ei ole enamasti võimalik seljalihastes asetsevaid pingekoldeid täielikult kõrvaldada. Eriti kui need on selgelt väljendunud ning on toimunud ka koestruktuuride jäigastumine. Antud pinge- või jäikuskolded on võimalik suures osas või täielikult kõrvaldada spetsiifiliste massaažitehnikate abil ning seeläbi saavutada suhteliselt pikaajaline valuvaba olek isegi siis, kui alaseljas ülepinge tekkimist soodustavate faktorite toime endiselt jätkub. Kuid eesmärgiks peaks ikkagi olema püsiva heaolu saavutamine, mis eeldab ka vaevuste tekkimise põhjustega tegelemist.